Tsirguliina Lasteaed Õnnelind ja Sooru Lasteaed võtavad konkursi korras tööle:

  • lasteaiaõpetaja (2,0 ametikohta Tsirguliinas, 1,0 ametikohta Soorus),
  • assistendi (1,0 ametikohta Tsirguliinas)

Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad palun saata 22. maiks aadressil Nooruse 1, Tsirguliina, Valgamaa 68316 või tsirguliinala@gmail.com

ÜLDANDMED

  • Pindala: 193,78 km2
  • Rahvaarv: 1593 (seisuga 01.01.2017)
  • Asustustihedus: 8,2 inimest/ km2
  • Keskus: Tsirguliina alevik
  • Valla juriidiline aadress: Laatre alevik, Kesk 6 Registrikood:75002229 arveldusarve number: EE671010202009891008
  • Alevikud: Tsirguliina (438 elanikku) ja Laatre (193 elanikku)
  • Külad: Sooru (elanike arv-245),Tagula (elanike arv-153), Iigaste (elanike arv-52), Jaanikese (elanike arv-77), Korijärve (elanike arv-52), Muhkva (elanike arv-9), Paju (elanike arv-68), Rampe (elanike arv-62), Supa (elanike arv-30), Tinuküla (elanike arv-6), Tõlliste (elanike arv-112), Vilaski (elanike arv-20), Väljaküla (elanike arv-65)

TÕLLISTE VALLA AJALOOLINE KUJUNEMINE

Eesti Vabariigi iseseisvuse algusaastatel kuulus suurem osa praeguse Tõlliste valla territooriumist Tartu maakonna koosseisu v.a. Paju ja Sooru vald, mis jäid Valga maakonna alla. Vabariigi valitsuse poolt 06.09.1920 vastu võetud seaduse põhjal läksid aga Tõlliste vald ja Laatre vald Tartu maakonnalt üle Valga maakonnale.Enne 1925. aasta 1. jaanuari jäid praeguse Tõlliste valla territooriumile pindalaliselt suuremas osas endised Sooru, Paju, Tõlliste, Laatre ja Sangaste vallad ning väiksemas ulatuses Kaagjärve vald ja Karula vald. Eelpool nimetatud kuupäeval liideti Paju vald Sooru vallaga.

Järgmise ulatuslikuma valla piiride muutmise tingis 8. aprillil 1938. aastal Riigihoidja poolt välja antud dekreet, milles vabariigi presidendi otsuse põhjal võeti ette valdade piiride üldine ühekordne korraldamine. Nimetatud seaduse alusel oli lubatud muuta olemasolevate valdade piire, liita ning kaotada olemasolevaid valdu ning asutada uusi. Seaduse ellurakendamise aluseks sai 1937. aasta 7. aprillil vastu võetud vallaseadus. Vajadus viimase väljatöötamiseks ja ellurakendamiseks oli tingitud sellest, et mõisate järgi kujunenud vallad olid paljud ebaloomuliku kujuga ning ei võimaldanud valla normaalset funktsioneerimist. Valla piiride määramisel ja muutmisel tuli silmas pidada järgmisi momente:

  1. valla maa-ala pidi olema tervikuna kokkukuuluv;
  2. tervikuna kokkukuuluvat, tihedalt asustatud maa-ala ei tohtinud tükeldada mitme valla piiresse;
  3. valla elanike arv pidi olema piisav selleks, et tagada valla areng.

Väga tähtasks peeti ka valla keskuse asukoha õiget valikut ning valla piiride kauguse arvestamist keskusest.
Vabariigi presidendi 07.10.1938 otsusega nr 88 määrati alates 01.04.1939 Tõlliste vallale uued piirid. Liideti Sooru, Laatre ja Tõlliste vald. Kujunenud Tõlliste valla territoorium hõlmas osaliselt ka praeguse Õru valla maid. Osa praeguse Tõlliste valla territoorimist kuulus aga Sangaste valla (Tagula) ja Kaagjärve valla koosseisu.

1945 aasta 4. mail moodustati Tõlliste vallas kaks külanõukogu: Tõlliste, keskusega Orus ja Laatre, keskusega Tsirguliinas. Alustati põllumajanduslike majandite loomist. 1950 aastal likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administretiiv-territoriaalne jaotus ning praeguse Tõlliste valla aladel moodustati viis külanõukogu: Paju, Tõlliste, Laatre, ligaste ja Tagula külanõukogud, mis hilisemate ümberkorralduste käigus jällegi likvideeriti. 1954. aastal liideti Tõlliste ja Laatre külanõukogud.1976-ndal aastal seoses majandite liitmisega liideti Laatre sovhoosiga Kalinini-nimeline kolhoos. Seetõttu suurenes ka Tõlliste valla territoorium. Juurde tulid Tagula ja Uniküla kant. Sellest ajast alates on valla piirid püsinud muutmata kujul.

11. juulil 1991 aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega kinnitati Tõlliste valla omavalitsuslik staatus, millega Tõlliste vald astus taas omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse.

 

TÕLLISTE VALLA LIPP JA VAPP

lipp             Tlliste_valla_vapp

VAPP: Punasel müüritud kilbil hõbedane ülalt laineline palk,milles kolm musta heraldilist kuuseoksa.
Müüritis viitab Tõlliste nime keskaegsele algvormile(Tellitz) ja osutab paiga hilisemalegi tuntusele tellistetegemisel.
Laineline palk tähistab Emajõge, kuuseoksad märgivad metsa ning jahimajandust. Kilbi punane värvus sümboliseerib Tõlliste valla mail aegad jooksul peetud rohkeid heitlusi.

Must, hõbe ja punane on ka Tsistertslaste ordu värvid. Selle ordu Kärkna kloostrile kuulus Tõlliste keskajal.

LIPP: Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp, mille normaalsuurus on 105 x 105 cm.

Tõlliste valla vapi ja lipu kavandi valmistas Priit Herodes. Kavandid on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantseleis 31.märtsil 1994.a.