Kolmapäev

09

Veebruar

  Miks naised käivad tantsimas?

 

Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu?

Aga muidu vist sellepärast, et ... noh, et on naised, et edevad, et tahavad ... 

“Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. ... aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta ..., sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada,” rääkis pealavastaja Ülo Luht. 

Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad, soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. 

Tõlliste vallast osaleb I Eesti Naiste Tantsupeol kaks Tsirguliina rahvamaja rühma- naisrühm Midrilinnud ning memmede rühm Madli. Midrilindude sõnul on aeg naiste tantsupeoks küps. Naised ütlevad, et Midrilinnud lendavad kohale, et tantsida end ajalukku, nautida head head seltskonda ning puhkust. Rühmal ei ole tantse, mis ei meeldiks- igast tantsust leitakse endale sobiv kild. Küll aga on Naiste reilender tants, mis paneb hinge helisema ning jalad liikuma.

Meestele ütlevad naised nii, nagu enne igat suurt pidu: Kallis! Tulen jälle nädalake hiljem kui lubasin!

”Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu,” ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.

 Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15.00 ja kell 19.00

Pääsu peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000.

Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee

 

Reede

28

Jaanuar

Seoses eurole üleminekuga hakkas uuest aastast tööle ka uus maa erastamise järelmaksete infosüsteem.

 

Valga maavalitsus saatis novembris tavapostiga või meiliga välja teavituskirjad, kus lepingupartneritele tutvustati uut maa järelmaksu tasumise korda. Samuti oli kirjas lepingujärgsete hüpoteegimaksete summad nii kroonides kui eurodes. 

2011. aastast tuleb maa erastamise järelmaksed – nii põhiosa, intress kui viivised – tasuda Rahandusministeeriumi kontole vastavalt kas SEB Pangas (arve number 10220034796011) või Swedbank`is (arve number 221023778606).

Valga maavalitsus juhib tähelepanu, et on muutunud nii makse saaja kui pangakonto number ja lisandunud on iga kinnistu eest tasumiseks individuaalne viitenumber. Seega kui kodanikul on kolm kinnistut, siis on ka kolm viitenumbrit. Vastava muudatuse peavad tegema kindlasti ka need, kes maksavad maa järelmaksu püsikorraldust kasutades. 

Hüpoteegisummade tasumiseks riik arveid ei väljasta, vaid maksegraafikut tuleb täita sõlmitud lepingust lähtuvalt euro kursi alusel. Kui aga mingil põhjusel on tekkinud võlgnevused, siis maksete laekumisel vähendatakse jooksvaid võlgnevusi sellises järjekorras: kõigepealt viivis, siis intress ja alles kõige lõpuks järelmaksu põhiosa. 

Valga maavalitsus palub kõigil neil maa erastamise eest järelmaksu tasujatel, kes pole kätte saanud infot tasumisekorra  muudatuse kohta palun pöörduda kantselei peaspetsialisti Tiiu Tõugjase poole.

Lisainfo:

Tiiu Tõugjas

766 6166

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Neljapäev

20

Jaanuar

Alates 20.01.2011 kehtivad AS MTG poolt teenindatavatel I liinigrupi maakonnaliinidel ettemaksuga kiipkaardi kasutajatele sõidusoodustused:

* kiipkaardi rahajääk kuni 20 eurot - 10 % soodustust üksikpileti hinnast;

* kiipkaardi rahajääk enam kui 20 eurot - 15 % soodustust üksikpileti hinnast.

 

Soodustusega kiipkaardi hinnaks soetamisel on 3,20 eurot.

Soodustusi võimaldavaid kiipkaarte on võimalik osta AS MTG piletimüügi kassast Valga raudteejaamas ja maakonnaliine teenindavatest bussidest.

Täiendava raha laadimine kaardile on võimalik maakonnaliinide bussides 5 euro kaupa.

 

Reede

14

Jaanuar

Paljud meist on avalikus kohas kokku puutunud abi vajava inimesega, aga tihti ei tule me selle peale, et saame abivajajat kõige esimesena

aidata. On vähetõenäoline, et politseipatrull või kiirabirühm bussipeatuses kössitava abivajajani jõuab, kui keegi hädasolijast teada ei anna.

Sestap on oluline märgata teisi enda kõrval ja aidata abivajajaid. Ära unusta selliseid inimesi ka argimurede keskel, sest ükskord võid Sinagi

teiste tähelepanu ja hoolt vajada.

Selleks et aidata, ei pea Sa tegutsema üksi, vaid Sulle on toeks rida partnereid, kelle poole saad pöörduda, kui Sul napib teadmisi ja oskusi,

või kelle juurde suunata neid, kelle mure lahendamist vajab.

Kuidas aidata abi vajavat inimest?

Lasteabi telefon

Igaüks peab viivitamatult teatama abivajavast ja hädasolevast lapsest, kui ta mõnest sellisest olukorrast teada saab. Lihtsam viis selleks on helistada riiklikule lasteabi telefonile 116111 või võtta nendega ühendust internetis: www.lasteabi.ee.

Naisteliin

Kui Sa oled kogenud füüsilist, vaimset ja/või seksuaalset vägivalda, siis võid helistada üleriigilisel lühinumbril 1492 või otsida lisainfot www.naisteliin.ee.

Ohvriabi

Kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, on õigus ohvriabile. Iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, võib abi saamiseks pöörduda ohvriabitöötaja poole. Nad on koondunud sotsiaalkindlustusameti alla ja nende kontaktid leiad siit: http://www.ensib.ee/ohvriabi-ja-lepituskeskus/  või helistades infotelefonile 16106.

Eluliin

Eluliin on mõeldud kriisiseisundis inimeste aitamiseks ja emotsionaalseks toetamiseks.

Eestikeelne usaldustelefon 655 8088 on avatud iga päev (k.a riiklikud pühad) kell 19–07.

Venekeelne usaldustelefon 655 5688 on avatud iga päev (k.a riiklikud pühad) kell 19–07.

• Võrgukodu: www.eluliin.ee.

Sõltuvusprobleemide korral

Uimasti ja HIV/AIDSi tasuta anonüümne tugitelefon 1707 annab asjakohast nõu nii eesti kui vene keeles iga päev kell 9.00–20.00.

Helistamine on tasuta (ka mobiiltelefonilt).

Anonüümsed alkohoolikud. Abi saab infotelefonil 529 9955 ja e-maili teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Arstiabi infoliinid

Perearsti infoliin 1220. See on üleriigiline telefon, kus saab eesti ja vene keeles meditsiinilist nõu ööpäev ringi. Antakse nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse asjus. Helistaja isikut ei tuvastata, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed.

Lastearsti infoliin 1599. Lapsevanemad saavad nõu iga päev kella 8.00–24.00. Kõneminut maksab 15 krooni; nõu annavad nii Tallinna lastehaigla kui ka pensionieas arstid.

Mürgistusteabe infoliin 16662. Tööpäeviti kell 9.00–17.00 saab teavet mürgistuse, näiteks kodukeemia, ravimite vale manustamise ja laste mürgistusküsimuste kohta.

Juhis kodanikule

Märka ja hooli!

Politsei

Politsei hädaabinumber 110

Liiklusliini telefon 14900

Kliendiinfo telefon 612 3000 (E-R 8.00-18.00)

Politsei- ja piirivalveamet

Pärnu mnt 139, Tallinn 15060

telefon 612 3300

Külaliikumine Kodukant. Liikumine toetab aktiivseid ja teotahtelisi inimesi Eesti külades. Lisainfot leiad telefonil 646 6636 või kodulehel www.kodukant.ee

• Naabrivalve eesmärgiks on suurendada elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Rohkem infot leiad telefonidel 652 2522; 513 6630 või kodulehel www.naabrivalve.ee

• Korteriühistute liit aitab korteri- ja hooneühistuid nende igapäevaelu korraldamisel. Lisainfot leiad telefonil 627 5740 või www.ekyl.ee

Häid mõtteid ja soovitusi omaenda ja kodukoha turvalisuse parandamiseks leiad www.kuriteoennetus.ee rubriigist Kuidas mina saan ennetada kuritegusid. 

Rahu 27, Jõhvi 41588
telefon 337 2200

Pikk 18, Pärnu 80089
telefon 444 6400

Pärnu mnt 139, Tallinn 15028
telefon 612 4000

Riia 132, Tartu 50096
telefon 730 8800

• Hädaabinumber 112

• Päästeala infotelefon 1524.

Infotelefoni peamiseks eesmärgiks on vahendada päästeala infot, sh tuleohutusnõuanded, kodu turvalisus, päästeasutuste kontaktid ja päästeala tegevuste tutvustamine.Oma linnas või vallas saad abi küsida Veel mõned olulised kontaktid:

sotsiaal- või lastekaitsetöötajalt

Sotsiaaltöötaja

osutamisega. Tema tööks on aidata neid inimesi, kel on suurem risk
sattuda raskesse majanduslikku olukorda, nt töötud, eakad, kodutud,
hulkurid, puuetega inimesed, narkomaanid ja krooniliselt haigedinimesed. Lastekaitsetöötaja informeerida lapsi ja peresid, korraldada nende probleemide lahendamist, ning seostada toetusi, teenuseid ja muud abi, et tagada lapse õigusi ja heaolu. Peamisteks tööülesanneteks on nõustada,tegeleb nii nõustamise kui ka konkreetse abi

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lõuna prefektuur

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Põhja prefektuur

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lääne prefektuur

saan ennetada kuritegusid?

Ida prefektuur

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.