Reede

24

Märts

Kogukondliku turvalisuse maakondliku toetusvooru eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kogukonnad on turvalise elukeskkonna loomiseks võrgustunud, kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koostegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegudele.

Toetatakse taotlusi, mis:

  • edendavad kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel;

  • suurendavad turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd (sh edendavad võrgustikupõhist koostööd);

  • aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.

Maksimaalne toetus on 3500 eurot taotluse kohta.

Taotlejaks võivad olla:

•          Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingud, sihtasutused ja usulised ühendused;

•          vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused (vabatahtliku päästekomandoga seotud taotluste puhul).

Taotluste esitamise tähtpäev on 2. mai 2017 kell 16.30.

Taotlus esitatakse taotleja asukohajärgsele maavalitsusele. Valgamaal tuleb digiallkirjastatud taotlused saata e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ning paberkandjal taotlused tuua või saata Valga Maavalitsusse (Kesk 12, 68203 Valga). Postiga saadetud taotlustel ei tohi postitempli kuupäev olla hilisem kui 2. mai 2017.

Toetuse taotlemise tingimused, taotlusvormid, juhendid ning infopäevade ajakava on avalikustatud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali veebilehel.

Taotlejaid nõustab taotluste ettevalmistamisel SA Valgamaa Arenguagentuuri MTÜ konsultant Aet Arula (tel 526 0236, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).

Valdkonnaga tegelev ametnik Valga Maavalitsuses:

peaspetsialist arengu alal Kersti Lepik (tel 766 6112, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Reede

24

Märts

Tõlliste Vallavalitsuse 9. märtsi 2017. a korraldus nr 39 "Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu suuruse määramine"

Tõlliste Vallavolikogu 15. oktoobri 2012. a otsusega nr 16 anti Eesti Keskkonnateenused AS-ile Tõlliste vallas korraldatud jäätmeveo õigus ajavahemikuks 1. jaanuar 2013. a kuni 31. detsember 2017. a. Jäätmeveo teenustasu suurus on määratud Tõlliste Vallavalitsuse 17. oktoobri 2012. a korraldusega nr 219.

Eesti Keskkonnateenused AS on 31. jaanuaril ja 21. veebruaril 2017. a esitanud taotlused segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasude suurendamiseks seoses jäätmete käitluskulu järsu kasvuga üle 40%. Varasem käitlushind oli 30 eurot/tonn, alates 2017. aastast on käitlushind 42 eurot/tonn, millele lisandub 20% käibemaks. Lisaks on kasvanud viimase kolme aastaga ettevõtte jaoks olulisel määral tööjõukulud.

Tõlliste Vallavolikogu 14. mai 2012. a määruse nr 6 “Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” § 5 lõike 6 kohaselt võib vedaja taotleda jäätmeveo teenustasu muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt muudavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid. Eelnimetatud määruse § 5 lõike 9 kohaselt otsustab jäätmeveo teenustasu suuruse muutmise vallavalitsus 60 päeva jooksul.

Valgamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosoleku 16. veebruari 2017. a otsusega nr 3 loeti Eesti Keskkonnateenused AS-i taotlus põhjendatuks ja tehti Valga maakonna kohalikele omavalitsustele ettepanek menetleda Eesti Keskkonnateenused AS-i taotlust lähtudes põhimõttest, et uus jäätmeveo teenustasu hakkab Valgamaa omavalitsuste ühises veopiirkonnas kehtima alates 1. maist 2017. a.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks Tõlliste Vallavolikogu 14. mai 2012. a määruse nr 6 “Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” § 5 lõike 9, Tõlliste Vallavalitsus

OTSUSTAB:

1. Määrata alates 1. maist 2017. a Tõlliste vallas segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu suurused järgmiselt:

Kogumismahuti suurus (m3) Teenustasu ilma käibemaksuta (EUR) Teenustasu koos käibemaksuga (EUR)
Jäätmekott 0,05 0,50 0,60
0,08 0,70 0,84
0,14 1,40 1,68
0,24 2,05 2,46
0,36 3,51 4,21
0,37 3,51 4,21
0,60 8,19 9,83
0,66 8,78 10,54
0,80 9,95 11,94
1,10 14,04 16,85
1,50 17,55 21,06
2,50 29,25 35,10
4,50 46,80 56,16

 

Reede

17

Märts

Ootame Teid osalema töötukassa töömessil 27. aprillil 2017 kell 11.00–14.00 Valga Kultuuri- ja Huvikeskuses.

Töötukassa korraldab töömessi, et viia kokku omavahel sobivad tööandjad ja tööotsijad, kellel on pakkuda tööd kohe või lähitulevikus.

Lisaks on töömessil hea võimalus kohtuda teiste tegusate ja ettevõtlike organisatsioonidega.

Messil osalemine on tasuta, messi ajal on Teil kasutada laud, kuhu paigutada infomaterjalid ja muu vajalik. Soovi korral on võimalik kaasa võtta oma messiinventar.

Registreerumiseks täitke palun veebivorm. Registreeruda saab kuni 10.04.2017 või kuni kohtade täitumiseni.

Töömessi info asub töömessi kodulehel.

Vahetult enne töömessi algust, kell 09.30-10.45 toimub Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse Säde kohvikus infotund järgmistel teemadel:

* Koostöö EURES nõustajaga – töötajate värbamine Euroopast

* Investeeri oskustesse töötukassa toel – täiendus- ja ümberõpe töötavale inimesele alates 01.05.2017

Infotunnil osalemine palume registreerida siin:

www.tootukassa.ee/content/27042017-infotund-valgamaa-tooandjatele

 

Lisaküsimused ja ettepanekud on oodatud: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 5362 6028.

Lugupidamisega, Eesti Töötukassa Valgamaa osakond

Kolmapäev

01

Märts

Hea Tõlliste valla elanik,

 

07.-09. märts 2017 toimub Teie vallas Laatre alevikus 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni harjutus.

Õppusel kasutatakse imitatsioonivahendeid, mis tekitavad tavapärasest suuremat müra.

Õppuse alad korrastatakse pärast õppuse lõppu.

Õppuse edukaks kordaminekuks loodame Teie mõistvale suhtumisele ja vastutulelikkusele.

 

Küsimuste tekkimisel helistada telefonile 5326 7702 või saata e-kiri aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Esmaspäev

20

Veebruar

27. märtsist kuni 7. aprillini (kell 16.00) võtame vastu taotlusi meetmesse 1.2 Investeeringud kogukonnale vajalikesse elukondlikesse teenustesse, sh kogukonnateenustesse.

Investeeringutoetust (vahendite, seadmete soetamine, ruumide kohandamine) on võimalik taotleda nende teenuste arendamiseks, mis on vajalikud meie piirkonna elanikele.

  • Toetust saavad taotleda kuni üheksa töötajaga ettevõtted või MTÜ-d või SA-d, mis tegutsevad Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas.
  • Toetus taotluse kohta on 1 000 – 8 000 eurot.

Rohkem infot meie kodulehelt www.valgaleader.ee või kirjutades või helistades 5349 1195 (Tiina Ivask).

Kolmapäev

08

Veebruar

 Medi häirenuputeenus on igas Eestimaa otsas kättesaadav olnud tervelt kuus aastat. Selgitasime välja, kuidas häirenupp hättasattunuid aidanud ja mitmekümnel inimesel lausa elugi päästnud on ning kuidas teisedki abivahendid oma kodus kauem elada võimaldavad.

Medi kukkumisanduriga häirenuppHäirenupp on maailma kõige lihtsam abivahend. Üldjuhul on selle kasutaja eakas või liikumispuudega inimene, kes kannab kodus ja kodu lähistel viibides randmel või kaelas veekindlat kellataolist häirenuppu. Õnnetuse korral - olgu see kukkumine, terviserike või kasvõi tulekahju, vajutab hätta sattunu punast nuppu. Seejärel helistab spetsiaalne käed-vaba hoolekandetelefon - mis on paigutatud inimese koju - Medi kõnekeskuse operaatorile. Temaga suheldes selgitatakse välja kohapealne abivajadus. Operaator saadab vajadusel kohale hoolealuse enda usaldatava isiku - lähedase, naabri, sotsiaaltöötaja, kriitilisemal juhul ka kiirabi või päästeameti. Häirenupu eesmärk ja suurim kasu ongi kohene teavitamine abivajadusest ning abi kiire saabumine. Paljudel juhtudel on abi saamise kiirus kriitiline, et minimeerida õnnetuse tagajärgi. Medi on aastatega lahendanud kümneid olukordi, kus ilma häirenuputa oleks hädasolija mitmeid tunde või lausa ööpäevi oma kodus abita olnud. Häirenupuga saadakse abi üldjuhul vähem kui tunniga, mis on hätta sattudes ja abi oodates tohutu vahe.

Kaasaegsel häirenupul on lisaks käsitsi nupu vajutamisele ka kukkumisanduri funktsioon. Kukkumisandur algatab tugeva põrutuse korral häirekõne automaatselt sel juhul, kui inimene pärast kukkumist enam ei liiguta. Nii saab info võimalikust õnnetusest hoolealuse abilistele edastatud kasvõi meelemärkuse kaotusega lõppenud kukkumise järgselt.

Võrreldes mobiiltelefoniga on häirenupul mitmeid olulisi eeliseid. Häirenupp on randmel alati käepärast, mitte nagu telefon, mis kipub kodus ikka kindlas kohas olema. Häirenupp on veekindel, sellega võib ka duši all käia, kus on libe ja servad, millest üle astudes on kukkumisoht veelgi suurem. Samuti ei saa häirenupp ootamatult tühjaks, patarei kestab aastaid. Medil on kuue aasta jooksul korduvalt ette tulnud olukordi, kus mobiil on inimesel kaasaski, kuid seda ei suudeta või osata käsitleda. Häirenupul on vaja vaid üht nuppu vajutada või teeb sellegi ära kukkumisandur. Häirenupu vajutus on palju lihtsam ja mugavam kui telefoni käsitlemine, eriti ärevas ohuolukorras, kus isegi noortel ei tule numbrid meelde.

Häirenuppu kasutatakse Eestiski üha sagedamini ohtlikes tootmistes, laborites, taastusraviasutustes ja mujal, kus üksinda viibiv isik õnnetuse tagajärjel ootamatult abi vajada võib. Aeg-ajalt vajavad häirenuppu nooremad ja üldjuhul terved inimesed, näiteks operatsioonijärgselt taastudes, mil kukkumisoht suurem või haigushoog kasvõi ajutiselt üksi kodus olles abivajaduse tingida võib. Kasulikum on igasugusteks ootamatusteks valmis olla kui hiljem kahetseda ja pikaajalise tervisekahjustusega riskida.

Medi häirenupulahendusega saab ühendada spetsiaalse suitsuanduri, mis on kodudes niikuinii kohustuslik. Kui tavapärane suitsuandur piiksub vaid lokaalselt, siis hoolekandetelefoniga seotud suitsuandur algatab koheselt automaatse häirekõne ja Medi kõnekeskuse operaator kutsub vajadusel päästeameti välja. Seda kasutavad nii üksikutes metsataludes kui suurlinna korterites elavad inimesed, sest õnnetus võib tabada igaüht ja ka kortermajas ei oska naabrid iga hetk seinte taga juhtunut kahtlustada. Medi häirenuputeenusega on abi ühe nupuvajutuse või suitsuanduri automaatse häirekõne kaugusel.

Kuue aasta jooksul on Medi häirenuputeenuse abil erinevaid muresid lahendatud ja abilised koju saadetud üle 600 korral, sealhulgas üle 30 kiirabi ja isegi üks politsei väljakutse. Pea kolmekümnel korral on häirenupp aidanud hoolealuse elugi päästa, mille üle on õnnelikud nii hoolealused, lähedased kui ka väärt teenuse pakkuja töötajad.


Teine, paljudele noorematelegi vajalik ja meil uudne abivahend on automaatne ravimidosaator, mis Soomes, Rootsis ja mujalgi juba 25 aastat kasutusel olnud. Hõlpsalt käsitletaval seadmel on 28 eraldi ravimilahtrit, kuhu hooldaja või lähedane ravimid valmis paneb. Täpselt määratud kellaaegadel annab ravimidosaator meloodia ja punase tulukese vilkumisega märku, et on aeg tablett võtta. Ravimidosaator tagab, et unustama kippuv inimene õigel ajal just õige ravimi manustab. Lihtne lahendus välistab valede ravimite võtmise ja võimaliku üledoseerimise. Paljude haiguste puhul on ravimi õigeaegne võtmine ju erakordselt oluline, hoides ära traagilised tagajärjed ja elukvaliteeti kahjustavad tüsistused.

 Unustama kippuvatel inimestel aitab oma kodus turvaliselt elada ja sooja toitu valmistada elektriline pliidivalvur. Lahendus sobib kõikidele elektripliitidele, hoides ära kõrbema läinud toidust tekkida võiva tulekahju ning ohu varale ja eludele. Pliidivalvur mõõdab nii temperatuuri pliidi kohal kui sisse lülitamise lubatud aega ning lülitab pliidi välja enne, kui võimalik süttimisoht üldse tekib. Pliidivalvur on erakordselt tarvilik ühisköökides, sotsiaalkorterites ja -majades ning üksinda elavatel eakatel.

Kui hajameelne eakas või dementne isik peaks uitama minema, aitab tema asukohta tuvastada väike ja ülilihtne positsioneerimise abimees. Lähedane või hooldaja saab oma nutitelefonist alati vaadata, kus inimene asub. Samuti saab tellida automaatse teavituse, kui inimene hakkab liikuma või jääb pikemaks ajaks liikumatuks. Nii teab vajadusel huvi tunda, kas kõik on korras.

Medi häirenuputeenus, automaatne ravimidosaator, elektriline pliidivalvur ja kaduma läinud eaka asukoha tuvastamise lahendused tagavad eakale lähedasele tema enda kodus ja kaugemalgi kõrgema turvatunde ja kõigile hoolivatele lähedastele hingerahu.

Lisainfot saab Medi nõuandeliinil 661 8181, e-postiga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja kodulehel www.medi.ee. Vajadusel suhelge ka linna või valla sotsiaalosakonnaga, et vajalikud abivahendid saamata ei jääks ja igaüks saaks end oma kodus kindlalt tunda ja kauem iseseisvalt elada.