Reede

20

Juuni

 

Dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kontorites.Valga Maavalitsuses.

 

 

 

 

 

Vabariigi Valitsuse määruse

„Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid”

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määruse „Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid“ eelnõu on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

Määruses käsitletud pargid asuvad Valga maakonnas Helme, Hummuli, Karula, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva ja Tõlliste vallas ning Tõrva ja Valga linnas.

Määruse eesmärk on Valgamaa kaitsealuste parkide ja puistu välispiiride kinnitamine kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekorra tagamiseks.

Eelnõu koostas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Tiina Troškin (799 0909, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.). Eksperdihinnangu andsid Taimo Aasma ja Roland Müür. Eelnõu nõuetekohast vormistust ja piirangute põhjendatust kontrollis Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Taavi Tattar (786 8371, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Maiu Paloots (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel 730 2244).

Parkide piirid on ette valmistatud Keskkonnaametis, arvestades Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialistide Urve Sinijärve (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 626 2878) ja Piret Palmi (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 626 2889) ning Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektori Mari-Liis Parise (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 766 6326) ja Põhja-Eesti järelevalveosakonna juhataja Silja Konsa (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 640 3030) ettepanekuid.

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse jätkamise põhjendus

2.1. Kaitse alla jätmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Vastavalt LKS §-le 7 on kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus, rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Eelnõus käsitletavad pargid (20) ja puistu (1) paiknevad hajutatult üle Valga maakonna ning nende peamine kaitse alla võtmise eesmärk on ajaloolis-kultuuriline ning esteetiline väärtus. Pargid on ajalooliselt kujunenud kooslused, mille puhul on oluline nii nende algne arhitektuurne või kunstiline idee kui ka põlispuud, põõsad, samuti rohttaimestik ja muu elustik.

Lisaks on Tõrva linna puhkepargi kaitse-eesmärgiks elupaiga jõgede ja ojade (3260 – sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi lisale I) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaiga kaitse, kuna Tõrva linna puhkeparki läbib kaitsealune Õhne jõgi. Viimane on Palakmäe loodusala koosseisus arvatud üle-Euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. liitumisel Euroopa Liiduga 2004. a võrttis Eesti riik endale rahvusvahelistest lepingutest tuleneva kohustuse täita EL direktiive.

2.2. Loodusobjektide kaitse jätkamise otstarbekus

Eelnõu käsitleb Valga maakonna 20 kaitse all olevat parki ja 1 kaitsealust puistut, mille piire korrigeeritakse. Piiride korrigeerimisega tagatakse parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, pargikunsti hinnaliste kujunduselementide ning väärtusliku puistu kaitse ja säilimine.

Kõigi Valga maakonnas edaspidi looduskaitse alla jäävate parkide ja puistu piirid kinnitatakse määrusega kaardipõhiselt ning seal kehtestatakse kaitse-eeskirjast tulenev kaitsekord. Valga maakonna pargid vaatasid 2005. aastal Valgamaa keskkonnateenistuse tellimusel üle Taimo Aasma ja Roland Müür. Täiendav parkide ülevaatamine piiride korrigeerimiseks toimus 2009. aastal. Ülevaatuse käigus tuvastati, et mitmes pargis on kaitseväärtused hävinud ning neid ei ole edaspidi otstarbekas kaitse all hoida. Eelnõus nimetatud parkides ja puistus on kaitseväärtused säilinud ning nendega seoses alustati määruse eelnõu ettevalmistamist. Töö käigus konsulteeriti Valga maakonna parke tundvate ekspertidega.

Eelnõus nimetatud parkides kehtib Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” sätestatud kaitsekord. Käesoleva määrusega ei muudeta kaitsekorda, kuna kehtiv kaitsekord tagab objektide soodsa seisundi säilimise ning annab vajaduse korral võimaluse kaitse tõhustamiseks ja/või taastamiseks.

Kõigil Valga maakonnas seni kaitse all olevatel parkidel on praegu kehtivad nõukogudeaegsed piiriskeemid, mille alusel on piirid kantud ka tänapäevasesse keskkonnaregistrisse. Piiride täpsustamisel on kasutatud looduses hästi jälgitavaid tunnuseid nagu teed, trassid, veekogud ja kõlvikute piirid ning vajaduse korral ka katastriüksuste piirid. Piirid on esitatava eelnõu ettevalmistamise käigus looduses kontrollitud. Eesmärk on ühtlustada kaitstavate loodusobjektide kaardiinfo, kasutades selleks Eesti põhikaarti, ja viia see vastavusse looduskaitseseadusega. Sooru puistu, Sangaste pargi ja Karula pargi piiri ei ole keskkonnaregistris määratud. Sooru puistu ja Sangaste park on märgitud punktobjektidena. Käesoleva määrusega kinnitatakse alade piir.

Palupera mõisa park ja Hellenurme mõisa park on kaitse alla võetud Elva Rajooni TSN Täitevkomitee 10. juuli 1957. a otsusega nr 198 „Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis”. Keeni mõisa park on kaitse alla võetud Valga rajooni TSN Täitevkomitee 29. augusti 1958. a otsusega nr 150 „Looduskaitse organiseerimisest Valga rajoonis”. Sooru tammik, Kuigatsi mõisa park, Karula mõisa park ja Kaagjärve-Mäemõisa mõisa park on kaitse alla võetud Valga rajooni TSN Täitevkomitee 11. detsembri 1959. a otsusega nr 3 „Looduskaitse kohta Valga rajoonis”. Sangaste mõisa park on kaitse alla võetud ENSV Ministrite Nõukogu 11. detsembri 1959. a määrusega nr 218 „Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis”. Barclay de Tolli mausoleumi park, Helme mõisa park, Helme pastoraadi park, Hummuli mõisa park, Paju mõisa park, Riidaja mõisa park, Taagepera mõisa park, Taheva mõisa park, Tõrva linna puhkepark, Tõrva gümnaasiumi metsapark, Valga linnapark ja Löve mõisa park on kaitse alla võetud Valga rajooni TSN Täitevkomitee 5. juuni 1964. a otsusega nr 67 „Looduse kaitsest Valga rajoonis“. Tõrva EAMS-i park on kaitse alla võetud Valga rajooni TSN Täitevkomitee 16. aprilli 1974. a otsusega nr 104 „Looduslike üksikobjektide täiendavast kaitse alla võtmisest“. Eelnõukohases määruses on parkide nimede taga numbrid, millele vastavates märkustes on need andmed olemas.

2.3. Kaitstavate parkide piirid

Parkide piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart (1:10 000) ning maakatastri andmed. Piir peab olema looduses selgelt tuvastatav ja üheselt mõistetav, seetõttu on piiritlemisel eelistatult kasutatud selgepiirilisi ning ajas vähe muutuvaid objekte (teed, kraavid, jõed ning mõõdistatud maaüksused). Nende puudumisel on kasutatud looduses kindlatest punktidest lähtuvaid mõttelisi sirgeid.

Vastavalt kaitsekorrale kuuluvad kõik pargid tervenisti piiranguvööndisse, kuna see tagab parkides väljakujunenud elustiku ja arhitektuuri säilimise. Samuti on pargid aktiivselt kasutatavad alad ning sihtkaitsevööndi režiim seaks asjatult rangeid piiranguid. Pargid säilivad kõige paremini siis, kui neid kasutatakse.

Pargi piiri muutmisega suureneb Barclay de Tolli mausoleumi pargi pindala 0,09 ha, Helme mõisa pargil 4,48 ha, Helme pastoraadi pargil 3,85 ha, Kaagjärve-Mäemõisa mõisa pargil 1,16 ha, Löve mõisa pargil 2,26 ha, Palupera mõisa pargil 1,54 ha, Riidaja mõisa pargil 2,96 ha, Taagepera mõisa pargil 0,86 ha, Tõrva linna puhkepargil 0,33 ha ja Valga linnapargil 0,22 ha. Sangaste mõisa pargile, Karula mõisa pargile ja Sooru tammikule määratakse käesoleva määrusega ametlik piir. Teiste määruses nimetatud parkide pindala väheneb.

Barclay de Tolli mausoleumi pargipiiri muudetakse nii, et pargist jääb välja Keerdi kinnistu.

Hellenurme mõisa pargi koosseisu arvatakse ka Middendorfi matusekoha park ja allee Hellenurme mõisa pargi ja Middendorfi matusekoha pargi vahel. Pargi koosseisust arvatakse välja Hellenurme pargist lõunapoole jääv lahustükk.

Helme mõisa pargi piiri muudetakse nii, et pargi piiridesse jäävad kaguosas asuvad endised mõisahooned. Pargi põhjaosas korrigeeritakse piiri nii, et see kulgeks mööda Helme jõe lõunapoolset kallast. Pargi piiridest arvatakse välja Valgamaa kutseõppekeskuse Helme osakonna peahoone ja seda ümbritsev asfaltplats.

Helme pastoraadi pargi piiri muudetakse nii, et pargi koosseisu arvatakse ka Tõrva-Kirikuküla-Karjatnurme tee servadesse jääv allee. Pargi koosseisust arvatakse välja Kirikla kinnistu.

Hummuli mõisa pargi piiri muudetakse nii, et sellest jäävad välja pargist põhjapool asuvad staadion ja aiamaad. Pargi koosseisu arvatakse läände jääv tammeallee.

Kaagjärve-Mäemõisa mõisa pargi piiri muudetakse nii, et sellesse jääksid Pikkjärve-Karula-Tollari ja Kirbu-Koikküla teede äärde jäävad alleed. Pargi lõunaosas korrigeeritakse piiri vastavalt kõlviku piirile.

Karula mõisa park. Kuna Karula mõisa pargil kehtivat piiri ei olnud, siis määratakse pargile piir. Seni kehtis mõtteline piir endise mõisa peahoone ümbruses. Uue piiriga arvatakse pargi koosseisu ka pargist põhjapoole endise kabeli juurde viiva tee ääres olev allee.

Keeni mõisa pargi piiri muudetakse nii, et sellest jääksid välja kirdes asuvad hooned, neid ümbritsev asfaltplats ja võsastunud ojakallas.

Kuigatsi mõisa pargi piiri ei muudeta.

Löve mõisa pargi piiri muudetakse nii, et sellesse jääks Raudsepa-Löövi teest lõunapoole jääv ala, kus asuvad mõisaaegsed tiigid ja põlised puud.

Paju mõisa pargi piiri muudetakse nii, et pargi alale jäävad Paju mõisa kinnistu põhja- ja idaossas asuvad õuealad, kuna seal asuvad hooned moodustavad pargiga ühtse terviku. Lisaks arvatakse pargi koosseisu Hansu kinnistul (82001:002:0670) asuvad hooned ja Sepa kinnistul (82001:002:0050) asuvad mõisaaegsed tiigid ja allee.

Palupera mõisa pargi koosseisu arvatakse Elva-Palupera-Kähri tee ääres kasvav allee ja Palupera koolimajast läänepoole jääv ala endiste mõisatiikidega. Pargi koosseisust arvatakse välja Elva-Palupera-Kähri teest põhja poole jääv ala, mida kasutatakse parklana ja kus asuvad vanad kuurid.

Riidaja mõisa pargi piiri muudetakse nii, et sellesse jääks allee pargi põhjaservas. Samuti arvatakse pargi koosseisu kagusse jääv pargiilmeline ala, kus leidub mitmeid põliseid puid.

Sangaste mõisa park. Kuna Sangaste mõisa pargil kehtivat piiri ei olnud, siis määratakse pargile piir. Seni kehtis mõtteline piir Sangaste lossi ümbruses. Lisaks käsitleti metsapargina kinnistut Valga metskond nr 4. Määrusega arvatakse Sangaste pargi koosseisu kinnistu Valga metskond nr 5 ja Sangaste-Tõlliste tee ääres kasvav tammeallee. Kuna pargi välispiir määratakse nii, et see oleks looduses hästi jälgitav, siis arvatakse pargi koosseisu veel mitmed kinnistud, mis jäävad Sangaste lossi ümbrusesse.

Taagepera mõisa pargi koosseisu arvatakse Ala-Taagepera-Raiksilla tee ääres kasvav allee. Pargi alast arvatakse välja lõuna pool asuv hoonestatud ala, kus ei ole mõisaaegseid hooneid ja pargielemente.

Taheva mõisa pargi piiri muudetakse nii, et sellest jääks välja kirdeosas asuv ala, mida ümbritseb mõisaaegne piirdemüür. Tegemist on ehitusprahi ja küttepuude ladustamise platsiga, millel ei ole enam pargifunktsiooni ja -ilmet. Pargi koosseisu arvatakse ala endiste mõisahoonete vahel, mis moodustab kogu pargiga ühtse terviku. Pargi edelaosas korrigeeritakse piiri vastavalt looduses hästi jälgitavatele piirjoontele (metsateele).

Tõrva gümnaasiumi metsapargi ja Tõrva EAMS-i pargi piiri ei muudeta. Tõrva keskkooli pargi nimi muudetakse Tõrva gümnaasiumi metsapargiks.

Tõrva linna puhkepark. Pargi põhjaosas arvatakse Tõrva linna puhkepargi koosseisu Tõrva veskijärve põhjaosa ja nn Nooruse park. Pargi alast arvatakse välja Kevade tn 3 ja 3a, osaliselt Kevade tn 5 ja 5a kinnistud.

Kuna Tõrva linna puhkepark kattub osaliselt Õhne jõe hoiualaga, siis Tõrva linna puhkepargi alale jääv Õhne jõe hoiuala lõik lõigatakse hoiuala koosseisust välja ja Tõrva linna puhkepargi kaitse-eesmärkide hulka lisatakse EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaiga kaitse.

Valga linnapargi piiri korrigeeritakse nii, et sellest jääks osaliselt välja Kungla 31 kinnistu. Pargi koosseisu arvatakse Julius Kuperjanovi tn 38 kinnistu.

Sooru tammikul puudus ametlik piir. Määrusega määratakse puistule piir.

Määruses käsitletavate kaitsealuste parkide ja puistu kogupindala on 234,15 ha, sellest eramaid on 27,01 ha, munitsipaalmaid 109,06 ha, jätkuvalt riigi omandis olevaid maid 40,08 ha ning riigimaid 55,3 ha. Maaomandi suurus parkide ja puistu kaupa on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Park

Eramaa, ha

Munitsipaalmaa,   ha

Riigimaa, ha

Jätkuvalt riigi   omandis olev maa, ha

Barclay de Tolli mausoleumi park

0,09

3,66

0,19

-

Hellenurme mõisa park

0,54

4,77

0,41

0,38

Helme mõisa park

-

14,53

1,19

-

Helme pastoraadi park

1,5

4,27

2,36

0,18

Hummuli mõisa park

0,01

8,18

-

0,48

Kaagjärve-Mäemõisa mõisa park

0,38

4,57

0,69

0,47

Karula mõisa park

0,27

-

0,71

7,62

Keeni mõisa park

2,24

0,09

0,35

3,65

Kuigatsi mõisa park

0,12

-

0,06

3,45

Löve mõisa park

2,12

-

0,31

1,9

Paju mõisa park

8,8

-

0,82

0,25

Palupera mõisa park

0,29

3,22

0,35

1,19

Riidaja mõisa park

0,04

-

0,11

11,36

Sangaste mõisa park

4,19

18,24

46,84

4,63

Taagepera mõisa park

6,2

-

0,38

1,3

Taheva mõisa park

0,04

8,97

0,17

0,3

Tõrva gümnaasiumi metsapark

0,02

15,35

-

-

Tõrva EAMS-i park

-

0,79

0,01

-

Tõrva linna puhkepark

0,27

18,39

-

-

Valga linnapark

0,09

6,6

-

0,11

Sooru tammik

-

-

0,35

2,81

Kuna määruse jõustumise järel peab pargi valitseja vastavalt looduskaitseseaduse § 24 lõikele 6 väljastama uuendatud kaitsekohustuse teatise parkide territooriumil paiknevate maaüksuste omanikele või kinnistusraamatus märgitud maavaldajatele, on Vabariigi Valitsuse määrusest teada saamine maaüksuste omanikele või kinnistusraamatus märgitud maavaldajatele tagatud.

3. Maaomanike seisukohad

Vabariigi Valitsuse määruse „Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” eelnõu avalik väljapanek toimus 23. augustist 20. septembrini 2010. a Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Valga kontoris ja asukohajärgsetes kohalikes omavalitsustes. Teated määruse eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmusid Ametlikes Teadaannetes 27. augustil 2010, üleriigilise levikuga ajalehes Postimees 9. augustil 2010 ja kohalikus ajalehes Valgamaalane 7. augustil 2010.

Kuna kõik maaomanikud ei saanud neile saadetud teadet kätte ja Eesti Post tagastas need Keskkonnaametile, siis avaldati vastavasisuline teade 28. septembril 2010. a Ametlikes Teadaannetes ja 30. septembril 2010. a ajalehes Postimees.

LKS § 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealuse pargi territooriumil paikneva kinnisasja omanikule ja kaitsealuse pargi asukoha kohalikule omavalitsusele kirjalikud teated. Välja saadeti 137 tähtkirja (sh 109 maaomanikule, Lõuna regionaalsele maanteeametile, RMK-le, 15 ettevõttele, Valga maavalitsusele, Valga linnavalitsusele, Tõrva linnavalitsusele ja 8 vallavalitsusele) ning paluti avaldada arvamust, esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Kirjad sisaldasid teadet, et kui pretensioone ning ettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse, et kinnisasja omanikul või kohalikul omavalitsusel ei ole pargi piiri korrigeerimise osas vastuväiteid ning ta on piiri kinnitamisega nõus.

Avalikku arutelu ei toimunud, kuna erinevates väljaannetes avaldatud teade sisaldas muuhulgas infot, et vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata.

Paju mõisa pargi osas tegi MTÜ Paju Pansionaadid ettepaneku pargi ala laiendamiseks Sepa kinnistu arvel, kuna tegemist on ajaloolise mõisakompleksi alaga. Selleks saadeti 7. oktoobril 2010. a eraldi kiri Sepa kinnistu omanikule, mis sisaldas teadet, et kui ta oma seisukohta 20. oktoobriks 2010 ei esita, on ta laiendusettepanekuga nõus. Vastust ei esitatud.

Andmed maaomanikelt ja kohalikelt omavalitsustelt laekunud märkuste ja ettepanekute ning nende arvesse võtmise või arvesse võtmata jätmise kohta on esitatud tabelis 2. Keskkonnaamet vastas ettepanekute ja vastuväidete esitajatele kirjalikult.

Tabel 2

Nr

Park, ettepaneku esitaja

Märkuse sisu

Tulemus

1

Paju mõisa park, Paju Pansionaadid

2009. a valmis   projekt “Paju mõisa pargi rekonstrueerimine” ning 2010. a toimuvad seal ka   tegelikult projektikohased tööd. Ettepanek jätta Paju mõisa pargi piirid   endiseks ning lisada pargi koosseisu Hansu kinnistul asuvad mõisaaegsed   hooned ja Sepa kinnistul asuvad mõisaaegsed tiigid.

Arvesse võetud.   Sepa kinnistu omanikule saadetud kiri pargi laiendamise ettepanekuga.

2

Keeni mõisa park, Andres Palloson

Ei ole nõus oma   kinnistu (72401:002:0640) pargi koosseisu arvamisega.

Vastavalt 24.   septembri 2010. a kokkuleppele maaomanikuga arvatakse kinnistu 72401:002:0640   Keeni mõisa pargi koosseisu. Pargi alal kasvab mitmeid põliseid puid ja   lisaks on kinnistu lõunaservas tuvastatav alleefragment.

3

Hummuli mõisa park, Hummuli vallavalitsus

Jätta pargi   koosseisust välja läänes asuv allee.

Ei võetud   arvesse. Tegemist on väga korraliku ja elujõulise tammealleega, mis on pargi   kompositsiooni osa.

4

Barclay de Tolli mausoleumi park, RMK

Pargi piire   korrigeerida vastavalt katastripiiridele.

Ei võetud   arvesse. Kaartide koostamisel on kasutatud Eesti põhikaardi I kaardistusringi   ja katastriinfot seisuga mai 2010. Selle järgi on Barclay de Tolli pargi   põhjapoolseks piiriks pinnastee, mis paikneb RMK hallataval katastriüksusel   20302:003:1713 (Aakre metskond mt). Seega paikneb Aakre metskond mt kinnistu   osaliselt Barclay de Tolli mausoleumi pargi territooriumil.

5

Sangaste mõisa park, RMK

Jätta pargi   piiridest välja katastriüksusel nr 72402:002:1230 paiknevad metsakvartali   VL577 eraldised 4 (osaliselt), 8, 9, 10 ja 11, kuna neid metsaosi pole   majandatud pargina.

Ei võetud   arvesse. Katastriüksusel 72402:002:1230 paiknevatest metsakvartali VL577   eraldistest ei asu Sangaste pargis eraldised 10 ja 11. Ülejäänud eraldised   asuvad pargi territooriumil ja kuna tegemist on Sangaste pargi ajaloolise   osaga, siis ei arvata neid ka piiridest välja. Metsapargis kasvavad puud ja   põõsad ei vaja üldjuhul hooldamist, seega ei ole nimetatud metsakvartalite   pargina majandamine tingimata vajalik.

6

Taheva mõisa park, RMK

Viia pargi piirid   vastavusse katastripiiridega.

Ei võetud   arvesse. Taheva mõisa pargi kehtiv ja ka planeeritav piir lääneosas kulgevad   mööda metsateed. Kinnistu Taheva metskond mt 8 (77901:003:1470) piir ei ühti   selles osas metsateega. Kuna parkide (ja teiste looduskaitsealuste alade)   piiritlemine käib üldjuhul mööda looduses selgelt eristatavaid piirjooni   (teid, kraave, elektriliine mööda jne), siis jääb selles osas kehtima   Keskkonnaameti esitatud piir.

7

Tõrva linna puhkepark, Tõrva linnavalitsus

Ei nõustu nn   Nooruse pargi arvamisega Tõrva linna puhkepargi koosseisu, kuna nimetatud ala   pole kunagi kuulunud Tõrva linna puhkepargi juurde ja on seni olnud kasutuses   iseseisva haljasalana, mitte kaitsealuse pargina. Ala kohta on koostatud   detailplaneering ala arendamiseks.

Ei võetud   arvesse. 24. septembril 2010. a kohapeal toimunud kohtumise tulemusel jõuti   kokkuleppele, et ala jääb edaspidi Tõrva linnapargi koosseisu. Kaitseala ei   ole takistuseks ala arendamisele ja pargi uuendamisele.

8

Keeni mõisa park, Sangaste vallavalitsus

Muuta pargi   põhjapiiri vastavalt kirja lisas olnud ettepanekule (järgides kohati kinnistu   ja kohati kõlvikupiire).

Ei võetud   arvesse, kuna kõlviku piir on looduses paremini jälgitav, kui kinnistu piir.

9

Sangaste mõisa park, Sangaste vallavalitsus

Arvata pargi   koosseisust välja Kopraraja maaüksuse ja Presnikovi järve maaüksuse vaheline   ala, kus asuvad Lossiküla küla biotiigid. Nimetatud maa-alal pargi   kaitse-eesmärgiks olevaid objekte ei asu.

Arvestatakse   osaliselt – pargi alast arvatakse välja ainult biotiikide ala. Kinnistu   põhjapoolne osa jääb pargi koosseisu.

10

Sangaste mõisa park, Jüri ja Jane Gross

Jätta pargi   koosseisust välja Paju kinnistu.

Arvestatakse osaliselt.   Kinnistu lääneosas jääb kehtima Keskkonnaameti pakutud piir, idaosas kulgeb   piir mööda kinnistu piiri. Kinnistu lääneosas kasvavad põlised puud, mis   jäävad pargi koosseisu.

11

Barclay de Tolli mausoleumi park, OÜ Topster

Jätta pargi   koosseisust välja Keerdi kinnistu, kuna planeeritud kujul on kaitseala ja   kinnistute piiri vaheline ala minimaalne, mis võib tekitada segadust piiri   edaspidisel käsitlemisel looduses. Samuti võib kehtiv olukord tekitada   segadust metsa majandamise korraldamisel.

Arvesse võetud,   kuna Keerdi kinnistust jäi pargi alale ortofoto järgi ainult 3 m laiune riba.   Looduses Keerdi kinnistul pargipuid ei ole, fotol on tegemist puude varjuga.

12

Tõrva linna   puhkepark, Eva Sinisalu

Ei ole nõus oma   kinnistu arvamisega Tõrva linnapargi koosseisu, kuna tegemist on ärimaaga ja   plaanis on äritegevust laiendada.

Ei võetud   arvesse. 24. septembril 2010. a kohapeal toimunud kohtumise tulemusena jõuti   kokkuleppele, et kinnistu jääb edaspidi Tõrva linnapargi koosseisu. Kaitseala   ei takista äritegevuse laiendamist.

13

Valgamaa pargid, Lõuna regionaalne maanteeamet

Lisada   kaitsekohustusteatisesse lubatud tegevusena liiklust ohustavate puude ja   põõsaste eemaldamine vastavalt teeseaduse § 38 lõikele 2.

Ühtlustada   kaitsealuste parkide piirid kinnistu piiridega.

Ei võetud   arvesse. Kaitsekohustusteatis on dokument, mis sisaldab infot kaitseala ja   selle piirangute kohta, kuid sellesse ei kirjutata ennetavat tegevust,   milleks ohtlikuks muutuda võivate puude ja põõsaste raie on.

Piiride   määramisel kasutatakse eelkõige looduses hästi jälgitavaid piire nagu teed,   kraavid, puuderead jne. Kinnistu piir ei ole looduses hästi jälgitav.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kaitsekorra kavandamisel on lähtutud looduskaitseseaduses esitatud nõuetest ning Tõrva linnapargi osas on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige EÜ nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunktist 290 hõlmab kaitseala osa Palakmäe loodusalast.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse valdade eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest.

Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei maksta maamaksu kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt ja punkti 6 kohaselt omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt munitsipaalmaalt.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Valga pargipiiride korrigeerimisega seotud maamaksumuudatused on esitatud tabelis 3.

Tabel 3

Nr

Vald

Park

Maamaksu muudatus,   eurodes

1

Palupera

Hellenurme mõisa park

+ 3,11

2

Palupera mõisa park

3

Puka

Kuigatsi mõisa park

0

4

Põdrala

Riidaja mõisa park

- 7,06

5

Löve mõisa park

6

Helme

Helme mõisa park

- 4,72

7

Helme pastoraadi park

8

Barclay de Tolli mausoleumi park

9

Taagepera mõisa park

10

Tõrva linn

Tõrva EAMS-i park

0

11

Tõrva linna puhkepark

12

Tõrva gümnaasiumi metsapark

13

Hummuli

Hummuli mõisa park

+ 1,94

14

Valga linn

Valga linnapark

0

15

Karula

Kaagjärve-Mäemõisa mõisa park

- 6,90

16

Karula mõisa park

17

Sangaste

Sangaste mõisa park

- 104,75

18

Keeni mõisa park

19

Taheva

Taheva mõisa park

+ 1,96

20

Tõlliste

Sooru tammik

- 1,30

21

Paju mõisa park

Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi.

6. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse Eelnõude Infosüsteemi EIS kaudu.

Keit Pentus-Rosimannus

keskkonnaminister

Uudised