Neljapäev

10

Aprill

Selleaastane kaitseväe suurõppus Kevad­torm toimub Lõuna-Eestis 5.–23. mail.

Tänavune Kevadtorm on läbi aastate suurim – sellel osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

Traditsiooniliselt on Kevadtorm eelmise aasta suvel ja sügisel teenistust alustanud ajateenijate lõpueksam, kus pannakse proovile sõdurite ja allüksuste koostööoskus, samuti kontrollitakse õppusel staapide ja ülemate juhtimis­oskusi. Ajateenijatele teeb vastutegevust rahvusvaheline üksus, mida juhib elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon. Kevadtorm on aasta-aastalt aina rahvusvahelisem – sel korral jõuavad Lõuna-Eesti metsadesse lahingut pidama jalaväekompanii Ühendkuningriigist,  luurerühm Leedust, jalaväekompanii ja pioneeriüksus Lätist, õhutõrjujad Belgiast ja rühmajagu Ameerika ühendriikide sõjaväelasi. Lisaks neile on Eestisse oodata Poola hävituslennukeid. Osade liitlaste üksuste osavõtt alles otsustatakse.

Õppust juhib kaitseväe peastaap, mis peab olema valmis Eesti kaitsmist juhtima samaaegselt maa-, õhu- ja mereoperatsioonidega ka sõja korral. Kevadtorm pole ainult maaväe õppus, vaid selles osalevad kõik väeliigid.

Kevadtormil osaleb ka üle tuhande reservväelase, kelle jaoks on see nädala või kahe pikkune reservõppekogunemine. Algav Kevadtorm on ka ettevalmistus järgmisel aastal korraldatavale läbi aegade suurimale kaitseväe õppusele Siil 2015.

 

Õppus hõlmab viit maakonda

Õppus Kevadtorm hõlmab tänavu Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Viimati toimusid sarnased manöövrid seal 2005. ja 2011. aastal. Kõikjal eespool nimetatud maakondades siiski otsest lahingut ei näe. Peamine lahingutegevus toimub Valgamaal ning seal paikneb ka enamik õppusest osa võtvaid kaitseväelasi, teistes maakondades asuvad pigem erinevad tagala- ja toetusüksused.

Kohalikud elanikud peaksid tavapärasest hoolsamad olema, sest liiklust on rohkem. Loodame mõistvale suhtumisele, sest paratamatult tolmavad teed liikluse tihenedes rohkem, vihmaste ilmade korral võivad väiksemad teed muutuda poriseks. Tasub jälgida ka meediat, sest seal antakse infot, kus on oodata suuremaid õppelahinguid. Kui te jääte lahingute lähedale, siis on mõistlik kinni panna loomad, kes kardavad paukpadrunite müra.

 

Maakasutusest

Õppuse meeskond teavitab maaomanikke, kelle maad pikemaajaliselt kasutatakse: näiteks vägede majutusalad, kus sõdurid telgid püsti panevad ja ühes kohas mitu päeva peatuvad. Kui juhtubki, et kaitseväelased kogemata kasutavad era maad loata, siis palume mõistvat suhtumist. Igal juhul lubame, et kasutame maad heaperemehelikult ja tehtud kahju teeme ka korda. Ning kindlasti ei kasuta kaitsevägi õppuse pidamiseks haritud põllumaad. Üldiselt on maaomanikud, kellega oleme siiani suhelnud, vastutulelikud ja lubavad oma maad kasutada.

Kui maaomanikul on mure, et tema käest ei ole maakasutusluba küsitud ja tal on pretensioone, siis võtke kindlasti ühendust telefonil 717 1085 või e-posti teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Hendrik Reimand