Tsirguliina Lasteaed Õnnelind ja Sooru Lasteaed võtavad konkursi korras tööle:

  • lasteaiaõpetaja (2,0 ametikohta Tsirguliinas, 1,0 ametikohta Soorus),
  • assistendi (1,0 ametikohta Tsirguliinas)

Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad palun saata 22. maiks aadressil Nooruse 1, Tsirguliina, Valgamaa 68316 või tsirguliinala@gmail.com

Neljapäev

13

Aprill

RMK käivitab üle-eestilise osaluspäevade sarja “Mis on puude taga?”, mis algab Valgamaal suure tormi poolt laastatud metsa taastamisega kuni 600 vabatahtliku poolt.

Sündmustesari “Mis on puude taga?” kestab aprillist hilissügiseni ning selle raames toimub praktilisi vastuste- ja osaluspäevi üle Eesti. Mais toimuvad rajal püsimise, soode taastamise ning pärandkultuuri avastamise päevad.

“Mets on superorganism – elupaik, kooslus, puhkekeskkond, taastuv loodusvara ning paljut veelgi. Seepärast soovime tutvustada inimestele riigimetsas toimuvat ja RMK tegevust n-ö puujuure tasandilt, pakkudes seejuures ka töödes kaasalöömise võimalust,” kirjeldas sündmustesarja tagamaid Kristi Parro, RMK metsa- ja loodusteadlikkuse edendamise suunajuht.

21. aprilli Valgamaal, Taheval toimuvale talgupäevale ootab RMK kuni 600 inimest, kelle abil uuendatakse mullu suvel tormi poolt kahjustada saanud 15 hektari suurust ala. “Piirkond on tavapärasest istutusalast suurem ning sinna istutakse umbes 40 000 taime,” kirjeldas RMK metsakasvatustalituse Kagu piirkonna metsakasvatusjuht Indrek Karolin. “Plaanime istutada mändi ja kuuske ning selleks saavad talgulised kasutada spetsiaalseid istutustorusid.”

Talgupäev kestab kell 11–14. Paaritunnisele töötegemisele järgneb supi söömine ja võimalus lüüa kaasa maastikumängus või nutiviktoriinis. Toimumiskohta Tahevale saab kohale tulla oma transpordiga või RMK poolt organiseeritud bussiga, mis väljub 21. aprilli hommikul kell 9 Tartust Vanemuise teatri alumisest parklast (vajalik eelregistreerumine).

Sarja järgmine sündmus ehk rajal püsimise päev toimub 13. mail Ida-Virumaal, Viljandimaal, Läänemaal, Võrumaal, Hiiumaal ja Põlvamaal. Fookuses on loodusrajad ja osalejad saavad koos loodusvahiga tööd teha. Seejärel ootab ees soode taastamise päev 20. mail ja pärandkultuuri päev 27. mail. Täpsemat infot leiab RMK kodulehelt www.rmk.ee/mis-on-puude-taga. Sündmustest osavõtt on kõikjal tasuta, vajalik on eelregistreerumine.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

Teisipäev

11

Aprill

Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse andmetel (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart) on kevadine tuleohu indeks üle-eestiliselt III-IV tuleohuklassi tasemel ning looduses on saabunud tuleohtlik aeg. Kuigi prognoosijärgselt sajab vihma, on sajuhulk väike ja see tuleohtu oluliselt ei vähenda. Arvestades eeltoodut ning tuginedes Päästeameti peadirektori 13.04.2011 käskkirjale nr 83 Tuleohtliku või suure tuleohuga aja ja piirkonna määramise kord, alustab Päästeamet vastavasisulise käskkirja koostamis- ja allkirjastamisprotsessiga ning määrab tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 14.04.2017.  Avalikkuse ja asutusesisese teavituse käskkirja allkirjastamisest ja jõustumisest tagab kommunikatsiooniosakond. 

Esmaspäev

03

Aprill

Tõlliste valla lastele on  broneeritud 4 soodustuusikut Taevaskoja Noortelaagrisse (http://www.taevaskoja.ee/taevaskoja-noortelaager/) Põlvamaal. Laager toimub 9.07-15.07.2017. Lapse vanus 7-15 a. Soodustuusiku saamiseks palume lapsevanemal esitada avaldus Tõlliste Vallavolikogu sotsiaalkomisjonile hiljemalt 11.05. 2017. Taevaskoja Noortelaager on matka- ja seikluslaager, mille eesmärgiks on õpetada noori läbi kogemuste. Lisainformatsiooni saab lastekaitse töötajalt.

Maire Baumverk mob. 58190560

Esmaspäev

03

Aprill

TAI sydamekuu logo vAprill on südamekuu. Juba 24. aastat on Eestis väga paljud inimesed just aprillis, algselt südamenädala ja eelmisest aastast südamekuu raames, pannud aluse oma südame magusamale elule. Nende aastate jooksul on jagatud igakülgseid teadmisi südamehaiguste riskitegurite kohta, antud  võimalus kontrollida oma südame seisukorda, kaasa lüüa südamesõbralikel liikumispäevadel ja on läbi viidud palju muid kogu rahva südametervist parandavaid tegevusi. Sel aastal on luubi all südame ja suhkru seosed.

On teada, et peamised südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine. Suhkur kui meie igapäevaelu lahutamatu osa, mõjutab südame tööd ja kogu organismi, seepärast tuleks leida sobiv tasakaal, et süda rõõmustaks ning elu oleks pikk ja magus. Senini ei ole otsese tegurina liigset suhkrutarbimist välja toodud, kuid üha enam selgub ülemäärase lisatud suhkru kahjulik mõju südametervisele.

N-ö looduslikke suhkruid saame igapäevaselt toidust puuviljade, köögiviljade, piima ja teraviljatoodetega. Suhkrud, mida tuleks igapäevases menüüs tarvitada võimalikult vähe, on lisatavad suhkrud. Nendeks on enamasti rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklisest töödeldud glükoos- ja fruktoosisiirup, mida lisatakse toitudesse nende valmistamise käigus. Lisataval suhkrul ei ole leitud lisaks kalorite lisandumisele muud toiteväärtust. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus nii lastele kui täiskasvanutele on, et lisatavad suhkrud annaksid vähem kui 10% päevasest soovituslikust energiast, kaugem eesmärk on viia nende osakaal isegi alla 5%.

Kui võtta arvesse mitmeid südant kahjustavaid aspekte (ülekaalulisus, hüpertensioon, metaboolne sündroom, 2. tüüpi diabeet), on lisatud suhkrute liigtarbimine tänaseks muutunud üheks  arvestatavaks terviseriskiks. Me oleme jõudnud juba sellisesse olukorda, kus liigse suhkrutarbimise tõttu kõhunääre ütleb üles või ei jõua piisavalt insuliini toota vahel juba teismeeas.

Täna arstikabinetis oma kõrgenenud vererõhule või kolesteroolitasemele lahendust otsiv 40-50aastane patsient ei tea reeglina, et aastakümneid mõnusat enesetunnet pakkunud la dolce vita (magus elu) ongi tänaste tervisehädade põhjuseks. Liigne saadud energia (olgu see siis liigselt tarbitud suhkrutest, rasvadest või valkudest)  ja vähene liikumine koos viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni. Arvukad uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi, suurendab halva kolesterooli ja vähendab hea kolesterooli sisaldust veres. Kui suhkru ainevahetus on mingil põhjusel häiritud, näiteks organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini vm ja glükoosi tase veres on ka söögi vaheaegadel soovitusest kõrgem, siis see omakorda hakkab kahjustama veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid elundeid.

Seisundit, kus inimesel on ülekaal, kõrgenenud vererõhk, veresuhkru liig kõrge tase või piiripealne kolesteroolitase, aga ei ole veel välja kujunenud südame- ja veresoonkonnahaigust või diabeeti, nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Uuringutele tuginedes saab öelda, et suhkur on kõige olulisem metaboolse sündroomi tekitaja. Rafineeritud suhkru kahjulikkust südametervisele võib võrrelda küllastunud rasvhapete kahjulikkusega.

Liigne ja kestev lisatud suhkrute ülemääramine tarbimine tõstab triglütseriidide sisaldust veres (veresoone seinas naaste tekitav komponent), mis on jällegi südamehaiguste riskitegur. Samuti tõstab liigne suhkur vererõhku ja eriti nn alumist ehk diastoolset vererõhku. Liigne suhkrutarbimine tõstab ka kusihappe taset, mis samuti kergitab vererõhku ja kahjustab arterite seina, kutsudes esile varajase ateroskleroosi.

Ei maksa unustada, et alkohoolsed joogid on samuti suhkrurikkad ning alkoholitarvitamine ja veel liigne lisatud suhkrute tarbimine toiduga, annab organismile ülemäärase koormuse. Maks peab hakkama saama alkoholi neutraliseerimisega, glükoosi töötlemisega ning täitma ka oma teisi “igapäevaseid” kohustusi.

Lisatud suhkruga toodete suures koguses ja sagedasel tarbimisel on oht kehakaalu tõusuks, mis võib viia ülekaalu ja rasvumiseni. Ülekaal omakorda on juba väga mitmete haiguste nagu südamehaigused, suhkrutõbi, liigesehaigused, vähkkasvajad oluline riskitegur. Ainuüksi fakt, et üks surmajuhtum viiest on seotud rasvumisega, võiks anda põhjust kaaluda, kas võtta poeriiulist kutsuvalt värviline limonaadi- või mahlajoogipudel, peletada kehva tuju koogikeste või kommikarbiga, lisada kohvile või teele kuhjaga suhkrut. Suhkrurikaste toodete tarbimise vähendamine aitab kaasa kehakaalu vähenemisele.

Ameerika Ühendriikides on suurte uuringute käigus leitud, et aastal 1970 oli täiskasvanu keskmine päevakaloraaž 2169 kcal ja aastal 2009 juba 2594 kcal, mis on pea 20% energialisa. Sarnane hüpe sai teoks ka Eestis alates eelmise sajandi lõpukümnenditest. Igapäevaelus on kasvanud “autostumine”, tihe ajakava justkui õigustab trepist-treppi käitumismudelit. Füüsilist pingutust nõudvate kodutööde hulk on muutunud olematuks, ka tervisetreeningule saab minna alati “homme”. Kõike seda arvestades võib tõdeda, et tegelikkuses tarbivad paljud  inimesed päevas rohkem energiat kui suudavad ära kulutada.

Hea oleks leida poes aega visata pilk toitude etiketile. Oma üllatuseks võib leida, et mõnegi toote puhul on lisatud suhkrute sisaldus nii suur, et jätkub mitmeks päevaks. 10 teelusikat ehk 50 g lisatud suhkruid on 2000 kcal päevase energiavajadusega täiskasvanule soovitatav päevane kogus. Euroopa Liidu riikides on keskmine suhkrutarbimine 50 kg aastas, mis teeb päevaseks tarbitud koguseks 137 grammi ehk ligi kolm korda enam.

Kahjuks peab nõustuma, et poest on vahel üsna raske leida tooteid, millesse ei oleks suhkruid lisatud. Oluline on vaadata etiketilt, milline on süsivesikute hulk ja palju sellest moodustavad suhkrud. Parem oleks maiustamiseks valida  puuvilju, aga ettevaatust kuivatatud puuviljadega, sageli on ka neile lisatud suhkruid.

Sageli on lisatud suhkrud peidus sellistes valmistoitudes, mida ei oska isegi kahtlustada, näitena võib välja tuua salatikastmed, toorsalatid, piimatooted, mõned leivad jne. Tark on teada, mida ja kui palju me sööme ning võimalusel teha toit ise, oma vajaduste kohaselt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tervise seisukohalt tuleks süüa mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning mitte liialdada lisatud suhkrutega. See võib tõsta kehakaalu ning sellega koormata ja kahjustada meie südant ja veresooni.. Südame tõeline magus elu peitub regulaarses kehalises treeningus, piisavas uneajas, mittesuitsetamises ja tervislikus toitumises. 

Reede

31

Märts

ESMASPÄEVAL, 3.APRILLIL KELL 16:00 kuni 18:30 TOIMUVAD TSIRGULIINA KESKKOOLIS TÕLLISTE VALLA JA KOOLI LAHTISED MV SISEORIENTEERUMISES.

 

VANUSEKLASSID: MN 8, MN 10, MN 12, MN 14, MN 16, MN 18, MN 35, MN 55.

 

SISSEPÄÄS HOONESSE KOOLI SISEÕUEST.

 

TÄPSEM INFO: PILLE ILLAK 524 4337.

 

Esmaspäev

27

Märts

Tervise Arengu Instituut alustab tänasest, 27. märtsist esmakordselt teavitust, mis suunab märkama lisatud suhkruid ning vähendama nende tarbimist.Magusaga liialdamine ei ole vaid ülekaaluliste inimeste probleem. Värske rahvastiku toitumise uuringu järgi söövad täiskasvanud päevas keskmiselt kaks ning lapsed alates koolieelikutest kuni teismelisteni 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on suhkrud organismi toimimiseks vajalikud, kuid jälgima peaks, millistest allikatest ja kui palju neid saadakse. „Enamik toiduaineid, roogi ja jooke sisaldavad suhkruid. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult, näiteks puuviljad-marjad, mesi, köögiviljad ja piim ning neis sisalduvad n-ö looduslikud suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos,“ selgitas Pitsi. „Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus ning neid nimetatakse siis lisatud suhkruteks.“

Kui maiustuste – kommide, šokolaadi ja kondiitritoodete osas on teada, et need sisaldavad palju lisatud suhkruid ja neid peaks vähem sööma, siis on ka hulk toite, mille suur lisatud suhkrute sisaldus võib tulla üllatusena. Näiteks 0,5-liitrises limonaadis võib lisatud suhkruid olla kuni 65 grammi, mis on 13 teelusikatäit. Jookidest sisaldavad palju suhkrut ka vitamiinidega rikastatud veed, maitsestatud veed ja joogijogurtid. Palju lisatud suhkruid võivad sisaldada maitsestatud piimatooted - kohupiimakreemid, jogurtid, kohukesed ja teised, kuid rohkelt suhkrut võib peituda näiteks ka soolaste toitude juurde kasutatavates kastmetes, marinaadides ja muudes toodetes.

Toitumisekspert rõhutab, et inimorganismile vajaliku koguse suhkruid saab mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise korral kätte juba erinevatest toiduainetest seal looduslikult esinevate suhkrute näol. „Näiteks sahharoosi, glükoosi, laktoosi ja muu suhkruna, ning neile lisaks ei ole rohkelt lisatud suhkruid sisaldavaid toite tegelikult vaja tarbida.“

„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega, näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas,“ selgitas Pitsi.

Kui päevas saadav energiakogus (suhkrutest või ka muudest energiat andvatest toitainetest) ületab kulutatud energiat, tekib ülekaal. See omakorda on peamine riskitegur suurele hulgale haigustele. Kui süüa regulaarselt, ei jäeta toidukordi vahele ja süüakse toite kõigist viiest põhitoidugrupist, kuhu kuuluvad näiteks täisteratooted, puu- ja köögiviljad, seemned-pähklid, piimatooted, kala, muna, ei teki üldjuhul vajadust ka näksimise järele. See omakorda vähendab lisatud suhkrute poolest rikaste toitude söömist. Toitumise uuringu andmetel süüakse rohkem kui 50 protsenti magusast just toidukordade vahepeal. 

2016. aasta detsembrist jõustus seadus, mis võimaldab inimestel sarnastes toodetes sisalduvat suhkrusisaldust pakenditel oleva teabe abil paremini võrrelda. Toidu märgistusel on kohustuslik välja tuua toitumisalane teave, sealhulgas toote süsivesikute ning suhkrute sisaldus. Pakendile peab märkima sisalduvate suhkrute üldkoguse, st tootes looduslikult sisalduvate suhkrute koguse koos lisatud suhkrute kogusega. Näiteks maitsestatud jogurti suhkrusisaldus koosneb piimas juba loomulikult olemasolevast suhkrust (laktoos) ja lisatud suhkrutest. Lisatud suhkrute kogust ei ole täna kohustuslik märkida. Sarnaste toodete suhkrusisaldused võivad üsna palju varieeruda ja seetõttu on teadlikult võimalik valida väiksema suhkrusisaldusega toode. Mida eespool paikneb lisatud suhkur (kõikvõimalike erinevate nimetuste all nagu näiteks suhkur, fruktoosisiirup, invertsiirup jne) toidu koostisosade loetelus, seda enam teda tootesse lisatud on.

Täna alanud teavitus toimub televisioonis, tänavatel, kauplustes ja veebis. Veebilehelt toitumine.ee leiab nüüd ka suhkrukalkulaatori, millega saab lihtsalt välja arvutada, kui palju lisatud suhkruid eri toodetest saab ning võrrelda seda päevase piirkogusega. Samas on ka põhjalik ning uuendatud info suhkrutest ning kuidas nende tarbimist vähendada: http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased-naksid/suhkur-ja-magusained.

„Suhkruid ei tohi karta, kuid oma ja pere tervise huvides tasub suhkrute teema endale selgeks teha,“ soovitab toitumisekspert Tagli Pitsi.

Uudised